20. juuni 2008

Laulusild Poris



Meenutus 2007. aasta Eesti-Soome ühislaulupeolt

Neil päevil Pori linnas ringi liikudes tundus kohati, et me nagu ei olekski Soomes, vaid mõnes armsas toredas Eesti linnakeses - heas mõttes lauluinvasioon, niivõrd võimsalt kõlas eestlaste laul!

Valgamaalased tulid Eesti-Soome ühislaulupeolt Soomest Porist lauldes
26.06.2007
Helju Keskpalu
Meie maakonnast käis Poris Eesti-Soome laulupeol «Südamete laulusild» kolm koori: Valga gümnaasiumi, Tõlliste-Puka-Sangaste ning Otepää segakoor. Eestlased tundsid end seal laulurahvana.

Kahe riigi ühine laulupidu toimus 15.–17. juunini Soomes Pori linnas. Peost osavõtt maksis lauljale 2000 krooni. Selle hinna sees olid bussikulud kodumaakonnast Pori linna ning pärast pidu koju tagasi, laevapiletid, söök, majutuskulud, noodivihik ja laulupeoteatmik.

Valdade koor sai elamuse hümni laulmisest
Tõlliste-Puka-Sangaste valla koor oli leidnud endale nii palju toetajaid, et igal lauljal tuli endal maksta vaid 800 krooni. Abidirigent Koidu Ahk valmistas koori laulupeoks ette ja võis Soomes kindel olla, et tema lauljail on kõik kümme sega- ja ühendkoorilaulu tõepoolest selged. Laulupeopäev algas kakskeelsete (eesti ja soome) jumalateenistustega Pori kirikutes.
Peopaika Kirjurinluodon Arenale mindi rongkäigus. Võrreldes Eesti laulupidudega laulukaare all, oli Soomes kõik teisiti. Kuna esineti vabas looduses, orkester ees, koor taga, ei kuulnud lauljad saadet. Ka teisi häälerühmi mitte. Lauljaid aitas aga kogemus ja nad said hakkama.
«Pidu kulges mõnusalt ja vabalt ning me olime kogu aeg selle sees. Lavaks oli lihtne mäenõlv, «lava» keskel kasvasid kased. Koore ei rivistatud.
Koidu Ahki õde Tiia Pärnikut üllatas see, et Poris võis päris ära unustada, et oled Soomes – nii palju oli seal kuulda eesti keelt. Kohalik rahvas saabus peole jalgratastega. Publikul olid istumiseks teisaldatavad palk-pingid.
«Laulupeo kava oli väga hea. Igal kooriliigil oli seal mingi eriline pärl,» jagas oma muljeid Koidu Ahk. «Väga efektne oli sõjaväeorkestri huvitava koreograafiaga vigurmarss. Mulle meeldis ka Viljandi kultuuriakadeemia tudengite torupillimäng koos Eesti ja Soome koondorkestriga. Pidu lõppes Eesti ja Soome hümni ühislaulmisega. Meie hümni juhatas Ene Üleoja. Kolmandat salmi alustasime hästi tasa ja siis tegime võimsa crescendo. See oli täiuslik esitus! Pärast hümne jooksime kohe laevale.»
Soome ja tagasi sõideti Stariga. Minnes oli see tava-, tagasi tulles erireis. Laevale minnes laulis eestlaste 3000liikmeline lauljate pere kogu tee. Laevas lauldi ühele sünnipäevalapsele.
«Soomes oli väga armas olla. Oleme ju hõimurahvad. Sinna sõites laulsime bussis soome laule. Sealt kaasa tõime Pori kartulihelvestega leiba,» võttis Koidu Ahk reisijutu kokku.
Valga noormehi innustas «Santa Maria»
Valga laulurahvast esindasid kahe riigi ühisel laulupeol gümnaasiumi kaheksateist noort lauljat segakoorist Ehe. Ettevalmistusi selleks alustati aasta tagasi projektide kirjutamise, laulude õppimisega laululaagrites ning peakorraldajatele ettelaulmisega. Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Valga linnavalitsuse ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse toel said noored meeldiva muusikaelamuse. Soomlastega koos lauldes said soomekeelsed laulud neilegi sügavama tähenduse.
Valga maavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti Siiri Põldsaare hinnangul ei andnud viietuhandeline lauljatevägi välja küll Eesti laulupidude mõõtu, kuid pidulik rongkäik, Ülo Vinteri «Laul Põhjamaast» ning peo lõpus ühiselt lauldud Soome ja Eesti hümn jätsid unustamatu mälestuse.
«Ürituse muutis suurejoonelisemaks Soome sise- ja kultuuriministri ning Eesti kultuuriministri osalemine,» avaldas arvamust Siiri Põldsaar.
«Muusikaõpetajana on mul hea meel, et noored lauljad said kogeda soome helilooja Jean Sibeliuse tuntud «Finlandiat» tervikteosena,» rääkis Reet Laanoja. «Valga poiste lemmiklauluks sai meeskooride esituses kõlanud Alo Ritsingu «Santa Maria». Usun, et nii mõndagi neist innustab see pärast kooli lõpetamist edasi laulma meeskooris.»
Noored lauljad olid vaimustunud Pori linnast, mis säras päikese käes oma kaunis roheluses ning oli ülimalt külalislahke. Koori juhil Reet Laanojal oli hea meel, et kolme päevaga sai palju korda saadetud: tutvutud linna vaatamisväärsuste ja öömaja pakkunud kooliga, suheldud teiste Soome ja Eesti kooridega, külastatud kontserte, šopatud, osaletud proovides ja mis kõige peamine – laulupeol Arena suurel muruplatsil.
Jõudes tagasi Eestimaa randa, laulis kogu laulupeoseltskond täiel rinnal. «Terminalikoridoride hea akustika tõttu oli eestlaste laul veel võimsam kui laulupeopaigas. Tegime ühe väga positiivse järelduse enda jaoks – Eesti on ikka väga armas maa.» Seda ütlesid Põldsaar ja Laanoja, mõtlesid aga tõenäoliselt kõik laevalt tulnud.

19. juuni 2008

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva meenutused

Käesoleva aasta pidulikumaid hetki...

18. juuni 2008

Uma pido

Hooaja tippsündmus - laulupidu Võrus!


...ei ole see laulmine kerge ka meie koorijuhile...

15. juuni 2008

Võrokese ja valgalase

Tahas nii väega kirotada õkva süamest võro keelen, aga tuud es opata mu aigu koolin.

Jah, seekord siiski lugu ehtsas eesti keeles.

Maikuu viimasel laupäeval oli Valgamaa kooridel võimalus osa võtta Võrus Kubjal toimuvast laulupeost „Uma pido“.
Juba talvel otsustas Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor Koidu Ahki juhtimisel laulupeost osa võtta.

Võrukeste laulupäev oli sellepärast eriline, et kõik laulud lauldi võru keeles. Kuuldi nii tuttavaid laule kui ka vähemtuntud esitusi. Ühteviisi armsaks said „Haanjamiis“ kui ka „Varjulidsi puiõ all“.

On ju nii, et sama mõte võrukeelsena öelduna kõlab hoopis teistmoodi, nõnda kergelt ja loomulikult.
Dirigentidest üllatas meid koori etteastumisega kultuuriminister proua Laine Jänes.
Võrukeste keel on selline, millist terves ilmas mujal ei leidu.
Lahe on ennast tunda vahepeal natuke teistmoodi ja lasta end murdekeelel mõjutada.
RIINA PILL,
koorilaulja