1. november 2008
Laulurõõm tuleb, aga mitte kohe
Suvel tuleb taas üle-eestiline laulupidu, juba kahekümne viies eestlaste suurte laulupühade reas. Pole vist ühtki neist saadud maha pidada, ilma et keegi kava üle nurisenud oleks. Teadagi – ühele meeldib ema, teisele tütar. Seekord aga on rahulolematuid hääli mõnel pool kuulda olnud juba enne, kui repertuaari õieti õppimagi jõutud asuda. 25. laulupeo kunstilise juhi Ants Sootsi ütlemist mööda ongi mõnel kooril praegu kavast valmis üksainus komponent: hinnang, muud veel midagi ei ole. Aga kui tõsiselt rääkida, siis mõneti on tegemist olulise ja põhimõttelise lahkarvamusega sellel pinnal, mida õieti kujutab endast laulupidu kui eesti kultuuritraditsioon. Öö-, punk- ja kõikvõimalikud muud ühislaulmised, mis pikemalt mõtlemata samuti laulupidudeks tituleeritud, on tekitanud siin-seal eksiarvamuse, nagu oleksidki spontaanne ühislaulmine ja koorimuusika suurpidu üks ja sama. Ei ole, kinnitab Ants Soots.
Artiklit saab lähemalt lugeda Õpetajate Lehest.
17. september 2008
Hooaeg on alanud
Kooril on saanud traditsiooniks avada uut lauluhooaega (mis seekord tipneb laulupeoga Tallinnas) väikese pidulikkusega, tähistamaks suviseid sünnipäevi ja samuti "järjepidevalt" dirigendi sünnipäeva septembris.
Pidulikke hetki:
http://picasaweb.google.com/tiiaparnik/Oolaulupidu_2008_08_20#slideshow
24. august 2008
Taas Pukas
Puka vald plaanib öölaulupeo traditsiooniks muuta
23.08.2008 00:01
Helju Keskpalu, reporter
Ööl vastu Eesti taasiseseisvumispäeva korraldas Puka vald rahvamaja pargis esmakordselt öölaulupeo, millega tähistas vabariigi 90. sünnipäeva. Vallavanema sõnul õnnestus üritus sedavõrd hästi, et sellise peo võiks edaspidigi korraldada.
29. juuli 2008
Pukas lindistati esmakordselt saadet «Laulge kaasa»
29.07.2008 00:01
Vello Jaska
Möödunud pühapäeval, 27. juulil kogunes Puka uhiuue laululava juurde hulk rahvast, osalemaks populaarse telesaate «Laulge kaasa» lindistusel. «Käime juba üheksandat aastat mööda Eestimaad rahvaga laulmas, kuid Pukas oleme küll esimest korda,» ütles saatejuht Reet Linna salvestust alustades.
Õige pea astus publiku ette nooruke laulja Nele-Liis Vaiksoo. «Ära ainult võõraks jää» ning «Ei ole ma veel selles eas» kõlasid noore tütarlapse eeslaulmisel vahvasti. Oli näha, et rahvale meeldis – kes tulnud oli, see jäi ja laulis ühes teistega. Või vähemasti kuulas.
20. juuni 2008
Laulusild Poris
Meenutus 2007. aasta Eesti-Soome ühislaulupeolt
Neil päevil Pori linnas ringi liikudes tundus kohati, et me nagu ei olekski Soomes, vaid mõnes armsas toredas Eesti linnakeses - heas mõttes lauluinvasioon, niivõrd võimsalt kõlas eestlaste laul!
Valgamaalased tulid Eesti-Soome ühislaulupeolt Soomest Porist lauldes
26.06.2007
Helju Keskpalu
Meie maakonnast käis Poris Eesti-Soome laulupeol «Südamete laulusild» kolm koori: Valga gümnaasiumi, Tõlliste-Puka-Sangaste ning Otepää segakoor. Eestlased tundsid end seal laulurahvana.
Tõlliste-Puka-Sangaste valla koor oli leidnud endale
nii palju toetajaid, et igal lauljal tuli endal maksta vaid 800 krooni.
Abidirigent Koidu Ahk valmistas koori laulupeoks ette ja võis Soomes kindel
olla, et tema lauljail on kõik kümme sega- ja ühendkoorilaulu tõepoolest selged.
Laulupeopäev algas kakskeelsete (eesti ja soome) jumalateenistustega Pori
kirikutes.
Peopaika Kirjurinluodon Arenale mindi rongkäigus.
Võrreldes Eesti laulupidudega laulukaare all, oli Soomes kõik teisiti. Kuna
esineti vabas looduses, orkester ees, koor taga, ei kuulnud lauljad saadet. Ka
teisi häälerühmi mitte. Lauljaid aitas aga kogemus ja nad said hakkama.
«Pidu kulges mõnusalt ja vabalt ning me olime kogu
aeg selle sees. Lavaks oli lihtne mäenõlv, «lava» keskel kasvasid kased. Koore
ei rivistatud.
Koidu Ahki õde Tiia Pärnikut üllatas see, et Poris
võis päris ära unustada, et oled Soomes – nii palju oli seal kuulda eesti keelt.
Kohalik rahvas saabus peole jalgratastega. Publikul olid istumiseks
teisaldatavad palk-pingid.
«Laulupeo kava oli väga hea. Igal kooriliigil oli
seal mingi eriline pärl,» jagas oma muljeid Koidu Ahk. «Väga efektne oli
sõjaväeorkestri huvitava koreograafiaga vigurmarss. Mulle meeldis ka Viljandi
kultuuriakadeemia tudengite torupillimäng koos Eesti ja Soome koondorkestriga.
Pidu lõppes Eesti ja Soome hümni ühislaulmisega. Meie hümni juhatas Ene Üleoja.
Kolmandat salmi alustasime hästi tasa ja siis tegime võimsa crescendo.
See oli täiuslik esitus! Pärast hümne jooksime kohe laevale.»
Soome ja tagasi sõideti Stariga. Minnes oli see
tava-, tagasi tulles erireis. Laevale minnes laulis eestlaste 3000liikmeline
lauljate pere kogu tee. Laevas lauldi ühele sünnipäevalapsele.
«Soomes oli väga armas olla. Oleme ju hõimurahvad. Sinna sõites
laulsime bussis soome laule. Sealt kaasa tõime Pori kartulihelvestega leiba,»
võttis Koidu Ahk reisijutu kokku.Valga noormehi innustas «Santa Maria»
Valga laulurahvast esindasid kahe riigi ühisel
laulupeol gümnaasiumi kaheksateist noort lauljat segakoorist Ehe. Ettevalmistusi
selleks alustati aasta tagasi projektide kirjutamise, laulude õppimisega
laululaagrites ning peakorraldajatele ettelaulmisega. Põhjamaade Ministrite
Nõukogu, Valga linnavalitsuse ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse toel
said noored meeldiva muusikaelamuse. Soomlastega koos lauldes said soomekeelsed
laulud neilegi sügavama tähenduse.
Valga maavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti Siiri
Põldsaare hinnangul ei andnud viietuhandeline lauljatevägi välja küll Eesti
laulupidude mõõtu, kuid pidulik rongkäik, Ülo Vinteri «Laul Põhjamaast» ning peo
lõpus ühiselt lauldud Soome ja Eesti hümn jätsid unustamatu mälestuse.
«Ürituse muutis suurejoonelisemaks Soome sise- ja
kultuuriministri ning Eesti kultuuriministri osalemine,» avaldas arvamust Siiri
Põldsaar.
«Muusikaõpetajana on mul hea meel, et noored lauljad
said kogeda soome helilooja Jean Sibeliuse tuntud «Finlandiat» tervikteosena,»
rääkis Reet Laanoja. «Valga poiste lemmiklauluks sai meeskooride esituses
kõlanud Alo Ritsingu «Santa Maria». Usun, et nii mõndagi neist innustab see
pärast kooli lõpetamist edasi laulma meeskooris.»
Noored lauljad olid vaimustunud Pori linnast, mis
säras päikese käes oma kaunis roheluses ning oli ülimalt külalislahke. Koori
juhil Reet Laanojal oli hea meel, et kolme päevaga sai palju korda saadetud:
tutvutud linna vaatamisväärsuste ja öömaja pakkunud kooliga, suheldud teiste
Soome ja Eesti kooridega, külastatud kontserte, šopatud, osaletud proovides ja
mis kõige peamine – laulupeol Arena suurel muruplatsil.
Jõudes tagasi Eestimaa randa, laulis kogu
laulupeoseltskond täiel rinnal. «Terminalikoridoride hea akustika tõttu oli
eestlaste laul veel võimsam kui laulupeopaigas. Tegime ühe väga positiivse
järelduse enda jaoks – Eesti on ikka väga armas maa.» Seda ütlesid Põldsaar ja
Laanoja, mõtlesid aga tõenäoliselt kõik laevalt tulnud.
19. juuni 2008
18. juuni 2008
15. juuni 2008
Võrokese ja valgalase
Tahas nii väega kirotada õkva süamest võro keelen, aga tuud es opata mu aigu koolin.
Jah, seekord siiski lugu ehtsas eesti keeles.
Maikuu viimasel laupäeval oli Valgamaa kooridel võimalus osa võtta Võrus Kubjal toimuvast laulupeost „Uma pido“.
Juba talvel otsustas Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor Koidu Ahki juhtimisel laulupeost osa võtta.
Võrukeste laulupäev oli sellepärast eriline, et kõik laulud lauldi võru keeles. Kuuldi nii tuttavaid laule kui ka vähemtuntud esitusi. Ühteviisi armsaks said „Haanjamiis“ kui ka „Varjulidsi puiõ all“.
On ju nii, et sama mõte võrukeelsena öelduna kõlab hoopis teistmoodi, nõnda kergelt ja loomulikult.
Dirigentidest üllatas meid koori etteastumisega kultuuriminister proua Laine Jänes.
Võrukeste keel on selline, millist terves ilmas mujal ei leidu.
Lahe on ennast tunda vahepeal natuke teistmoodi ja lasta end murdekeelel mõjutada.
Jah, seekord siiski lugu ehtsas eesti keeles.
Maikuu viimasel laupäeval oli Valgamaa kooridel võimalus osa võtta Võrus Kubjal toimuvast laulupeost „Uma pido“.
Juba talvel otsustas Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor Koidu Ahki juhtimisel laulupeost osa võtta.
Võrukeste laulupäev oli sellepärast eriline, et kõik laulud lauldi võru keeles. Kuuldi nii tuttavaid laule kui ka vähemtuntud esitusi. Ühteviisi armsaks said „Haanjamiis“ kui ka „Varjulidsi puiõ all“.
On ju nii, et sama mõte võrukeelsena öelduna kõlab hoopis teistmoodi, nõnda kergelt ja loomulikult.
Dirigentidest üllatas meid koori etteastumisega kultuuriminister proua Laine Jänes.
Võrukeste keel on selline, millist terves ilmas mujal ei leidu.
Lahe on ennast tunda vahepeal natuke teistmoodi ja lasta end murdekeelel mõjutada.
RIINA PILL,
koorilaulja
koorilaulja
26. mai 2008
Valgamaa kooride kolmas laulupäev
25. mail toimus Otepääl, Maarja kirikus meeliülendav ühislaulmine, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale.
Laulu "Munamäel" juhatamas Tõlliste-Puka-Sangaste segakoori dirigent Koidu Ahk.
Laulu "Munamäel" juhatamas Tõlliste-Puka-Sangaste segakoori dirigent Koidu Ahk.
Tellimine:
Postitused (Atom)